Lisaküsimused

Tere!

Tänan mu blogi läbilugemise eest!

1. Standardist tulenev pädevuse osa: “Kirjeldab rühma ja õppija õpivajaduste analüüsimise meetodeid ja teoreetilisi aluseid.”
   
   

Millisel kujul jõuavad teiste õpetajate kommentaarid ja hinnangud Teieni – meetod, analüüs?

Meie kool on väike ja suhtlemine teiste õpetajatega tihe. Preaguseni olen saanud vajadusel teiste õpetajatega maha istuda ja nende arvamust küsida. Niisiis tulevad aineõpetajana teiste õpetajate hinnangud ja tähelepanekud läbi vestluste.

Näiteks ravitakse ühel õpilasel depressiooni. Seda teades jälgin tunnis tema tuju ja valmisolekut kaasa töötada. Üritan tema meeleolu tõsta ja teda kiita, et parandada tema enesehinnangut. Kui näen, et tal on väga raske tunnis olla, luban teha tööd isesesvalt puhkeruumis. Kui näen, et tal on raske, informeerin sellest ka järgnevate ainete õpetajaid, et nad teaksid juba eelnevalt sellega arvestada.

Ühe õpilase klassijuhataja palus lasta õpilasel soovi korral tunnist lahkuda või mitte kaasa töötada, kui õpilasel olid kodus probleemid ja seetõttu ka raske koolis keskenduda. Kui nägin, et õpilane ei suutnud tunnis kirjaliku harjutuse ajal keskenduda, ei palunud ma tal ka harjutuse kontrollimise ajal vastuseid öelda.

Ühel õpilasel on diagnoositud Aspergeri sündroom. Eelneva õpetaja soovitusel panin ta istuma esimesse pinki. Teiste õpetajate ja tugiisiku tähelepanekutest lähtuvalt palun tal vajadusel vaiksel häälel korduvalt ülesannet teha. Vahel pean ise ta materjalid välja võtma, kui ta need maha viskab, siis need üles võtma. Tavaliselt 3-4 korrast piisab ja õpilane hakkab kaasa töötama.

Klassijuhatajana jälgin lisaks veel Stuudiumit - seal näen õpilaste edasiminekut erinevates ainetes, märkusi, kiitusi ja õpetajate kommentaare. Kaks korda aastas täidavad õpetajad iga oma õpilase ja õpetatava aine kohta eksperthinnangu,  kus hinnatakse võimekust, akadeemilist taset, tööoskusi, omandamise tempot, tahet ja enesedistispliini, huvitatust, suhtumist kaasõpilastesse ja integratsiooni. Eksperthinnangusse lisab iga õpetaja ka vabas vormis hinnangu õpilase tulevuste ja murekohtade kohta. Vastavalt vajadusele saan sellest lähtuvalt vestelda teiste õpetajatega, õpilastega, laspevanematega. Kui näen, et õpilasel on probleem, küsin vajadusel ka koolipsühholoogi arvamust.

Hinded väljendavad õpilase taset ja oskusi. Põhjendage oma väidet.

Võimalusel teeb kogu ainegrupp hindelist ülesannet korraga. Ühtsetel alustel on ka hindamine. Niisiis on kõigil (kui ei ole tegemist HEV õpilasega) sarnane võimalus saada head hinnet.

Enne hindelist ülesannet selgitan teemat võimalikult põhjalikult. Vahel kontrollin ITK-vahendite abil, et kõik õpilased on põhireeglid omandanud.

Tallinna Toomkoolis kehtib hindamisjuhend, kus 90% ja üle selle õigetest vastustest annab hindeks 5, 75-89% õigetest vastustest annb hindeks 4, 51-74% õigetest vastustest annv hindeks 3, alla selle on hinne 2.

Konkreetne hinne võib sõltuda mitmest asjast. Kindlasti sõltub hinne eeskätt õpilase teematundmisest, mis sõltub omakorda kodutööde tegemisest, tunnis kaasa töötamisest ja probleemide puhul vamisolekust abi küsida. Samas mõlutavad hinnet ka tuju, suutlikus keskenduda, suhtumine tundi ja ainesse. 

Pean tunnistama et ise eelistaksin numbriliste hinnete asemel sõnalisi hinnaguid, mida lisan tihti hindele. Eriti tähtis on see hinnete "3" ja "2" puhul. Näiteks pööran õpilase ja lapsevanema tähelepanu kodutööde tähtsusele, räägin õpilasega aja planeerimisest või une tähtsusest. Samas saan kiita ka nõrgemat õpilast edasiminekute eest või pöörata tähelepanu kohtadele, kus on vaja rohkem tööd teha.

Millest sõltub õpilase huvi aine vastu?

Olen tähele pannud, et mida rohkem õpilane tunneb, et tal läheb õpitut elus vaja, seda suurem on tal huvi tunnis pingutada. Õpilastele (ja mitte ainult) meeldib ka rääkida endast ja väljendada oma arvamusi. Samuti meeldivad neile grupitööd. 

Samas on iga grupp erinev. Seega kasutan ära erinevat lähenemist huvi äratamiseks.

Julgemate ja aktiivsemate õpilastega olen viinud läbi väitluse teemal "Kas kesklinn peaks olema autovaba?" Väikestes gruppides said õpilased oma seisukoha poolt ideid jagada. Siis tutvustasid neid vastasseisukohal olevale grupile, kuulasid teiste seidukohti, kaitsesid enda omi ja hääletasid selle poolt, et vanalinn võiks olla autovaba, aga kesklinn siiski autodele avatud.

Tagasihoidlikumatele õpiastele sobivad hästi grupitööd. Näiteks tegid õpilased hariduse teema juures projekti "Minu unistuste kool", kus nad pidid lähtuma kaasaegsetest tehnika võimalustest ja praegusest koolisüsteemist, aga eeldama, et neil on piiramatud rahalised võimalused ning kirjeldama oma unistuste kooli. Grupid lubasin õpilastel ise moodustada, et nad tunneksid enast mugavalt.

Kui õpilased pakuvad ideid tunni läbi viimiseks, tulen võimalustel neile vastu. Üks grupp soovis, et nad arutleksid tunnis vähem ja teeksid rohkem harjutusi. Kuna nende suuline väljendusoskus on üsna hea, siis tulen neile vastu ja lähen tunniga edasi kiiremini.

2. “Kirjeldab õpperühma õpivajaduste arvestamist ja õppekavas fikseeritud õpiväljundite saavutamist illustreerides neid näidetega isiklikust praktikast.”
   
   

Palun näiteid, mis kinnitavad, kuidas kinnistatakse mingit osa jne?

Välimuse kirjeldamise harjutades kordasid õpilased juba tuttavat sõnavara ja omandaid uut esimesel päeval sõnu ja nendele vastavaid pilte kokku pannes ning seejärel otsisid definitsiooni järgi õige sõna. Järgmisel päeval täitsid juba õpitud sõnadega lünkteksti. Kolmandal päeval kirjedasid kaasõpilasi. Viimasena oli kuulamisharjutus, kus pidid kirjelduse lärgi leidma konkreetse isiku.

Present simple'it ja present continuous't õppides pidid õpilased esiteks leidma vastavad ajavormid ette antud tekstist. Seejärel viima need kokku vastavate kasutusreeglitega. Järgmisel päeval kordasime üle nii ühe kui ka teise ajavormi moodustamise. Kolmandal päeval tegime 2-3 harjutust õige ajavormi valimise peale rõhutades just vastavaid reegleid. Seekord leidsin, et kaks õpikus ja töövihikus olevat lihtsamat harjutust võib vahele jätta, sest grupp sai väga häasti hakkama. Kolmandal päeval oli lünktekst samade ajavormide peale. Paar tundi hiljem tegime veel ühe kordamisharjutuse ja nädal aega hiljem veel ühe. Paralleelselt pöörasin jooksvalt nende tähelepanu ajavormide kasutusele ka suulises tekstis ja lugemisharjutustes.

Millised on kriteeriumid, mis eristavad tasemeid?

 Tasemete vahe ei ole määratud testide ja kindlate kriteeriumitega. Inglise keele õpetajad jälgivad õpilaste hakkama saamist grupis ja kui on näha, et õpilase tase on ülejäänud grupist väga erinev, õpilasel on raske tugevamas grupis hakkama saada või on tunnid talle nõrgemas grupis liiga lihtsad ja tema areng võiks olla tugevamas grupis kiirem ja motivatsioon pingutada suurem, soovitatakse grupi vahtust.

Jälgida saab 4 osaoskust- rääkimine, kirjutamine, lugemine, kuulamine. Lisaks ka hakkamasaamine grammatikaga ja sõnavaraga, mida saab hinnata muuhulgas kirjalike testidega. Tähtis on ka õpilase enesetunne grupis.

Näiteks tegi üks õpilane nõrgemas grupis kõik kirjalikud tööd veatult ja suuliselt oli palju tugevam kui ülejäämud grupp. Ta soovis alati vastata ja tal olid käitumisprobleemid. Vestluses õpilane kinnitas, et kodus läheb tundideks valmistumine kiirelt ja vahel saab ta kõik valmis tunnis. Soovitasime tugeva grupi õpetajaga minna tugevamasse gruppi. Kaks suud hiljem ta tunnistab, et ta peab küll kodus rohkem tundideks valmistuma, aga ta saab ka seal grupis hästi hakkama. Samas on minul rohkem aega teistele õpilastele.

Samas nägin, kuidas ühel õpilasel oli tunnis raske. Ta suuline väljendusoskus oli teistest õpilastest nõrgem, tegi rohkm vigu, samuti oli ta nõrgem ka kirjalikus välejendusoskuses. Rääkisin õpilasega. Ta tunnistas, et tal on raske jõuda teha kodutöid, et tempo on tunnis talle kiire ja tel on raske selles tempos püsida. Soovitasime nõrgema grupi õpetajaga ka talle grupi vahetust. Õpilane ja lapsevanemad oli nõus. Nõrgemas grupis olev aeglane tempo sobib talle. Õpilane tunneb ennast enesekindlamalt.

Kuidas toetate tagasihoidlikumaid lapsi?

Tagasihoidlikuma õpilase puhul peab jälgima, et ta enesetunne ei ole vastates liiga ebamugav. Ühel õpilasel ravitakse depressiooni. Oma arvamuse avaldamine klassis on talle raske. seega palun tal vastata eeskätt siis, kui ta ise selleks soovi avaldab käe tõstmisega. Õnneks näen, et ta on muutunud enesekindlamaks ja rohkem valmis tunnis vastama. Ma ei ole veel palunud tal üksinda klassi ees vastata. Ettekande tegi ta minule üksi pärast tunni lõppu. Grupitööd on ta koos oma grupiga esitanud. Näen, et ta muutub tasapisi julgemaks. Pärast grupitöö esitamist rääkisin õpilasega ja leidsime üheskoos, et hirm ettekande ees oli hullem kui olukord ise.

3. “Kirjeldab oma töös ette tulnud hariduslikke erivajadusi ning illustreerib näidetega läbiviidud õpikeskkonna tingimuste muutusi ning analüüsib nende mõju.”
   
   

Te kirjutate oma portfoolios, kuidas peaks tegema, kuid ei nimeta kuidas Teie teete – ka  konkreetsete Teie praktikast tulenevate näidete varal kirjeldus ja selle analüüs oleks vajalik.

Juhtum tugiisiku saamisest ja muutusest õpilasega – teie roll. Kirjeldate justkui kõrvaltvaatajana oma rolli.

Üks mu õpilane on Aspergeri diagnoosiga. Olen ta pannud istuma esimesse pinki, sest olen näinud, et teised õpilased segavad ta keskendumist. Näen, et see aitab. Kui varem kippus ta igas tunnis teistega suhtlema ja tundi segama, siis järjest rohkem on tunde, kus ta töötab tunni algusest lõpuni kaasa.

Ühel õpilasel on ATH jooned. Ka tema istub esimeses pingis. Varem istus ta kõrval väga edukas, aga rahutu õpilane. Mainitud õpilane istub nüüd taga ja ATH joontega õpilase kõrval istub üks väga rahulik õpilane. Nüüd, kus pinginaaber on vaikne, on rahulikum ka probleemsem õpilane.

Tugiisik saadi õpilasele enne, kui ise tema klassijuhatajaks sain. Seega näitasin, millisele praktikale ise saan toetuda, kui sarnases olukorras olen, aga praegu saan olla tänulik tehtud töö eest.

Ise panin tähele, et eelmisel aastal ja selle õppeaasta alguses suutis Aspergeri diagnoosiga õpilane  paremini ennast kontrollida, aga ta enesekontroll on halvenenud. Vestluses tugiisikuga ilmnes, et õpilane ei ole juba pool aastat käinud teraapias. Kirjutasin lapsevanematele ja rõhutasin teraapia vajadust. Juba järgneva paari nädala jooksul nägin, et õpilane oli rahulikum ja töötas paremini kaasa.

       4. “Koostab arenguvestluseks vajaliku dokumentatsiooni ning teab arenguvestluse  läbiviimise põhimõtteid.”

Kuidas koostate arenguvestluse materjali? Küsimused, kava? Tagasiside, protokoll? Palun põhjendage, miks vestlete teismeealiste õpilaste vanematega ja nende endiga eraldi? Jne

Kaks korda aastas annab iga aineõpetaja õpilase arengu kohta eksperthinnangu, milles hindab 6-pallisüsteemis õpilase võimekust, akadeemilist taset, tööoskusi, omandamise tempot, tahet ja enesedistsipliini, huvitatust ainest, suhtumist kaasõpilastesse, integreeritust klassi, samuti saab õpetaja lisada vabas vormis kommentaari.

Arenguvestlust ette valmistades toetun eksperthinnangutele, hinnetelehele, märkustele, kiitustele jms. Lisaks vestlen õpetajatega ja küsin nende arvamust. Enne arenguvestlust ma ei täida ankeeti, aga kirjutan üles märksõnad, millele õpilasega ja lapsevanematega vesteldes toetuda.

Alati mõtlen läbi eelnevalt eesmärgi. Kui ma tean, et õpilase ja lapsevanama suhtes on keerulised, üritan rõhutada eeskätt positiivsele ja lahendustele, et mitte lisada suhetesse probleeme. Ühe õpilase suhe isaga oli halb. Probleeme oli ka õpilase käitumise ja suhtumisega. Kuigi enne arenguvestlust ei olnud käitumisprobleemid kadunud, sain kiita õpilase arengut ja pingutust. Pärast arenguvestlust mainis õpilase ema, et isa ja lapse suhted on paranenud. Koolis nägime, et õpilane oli positiivsem ja sõbralikum.

Suurem osa teemasid sõltub konkreetsest õpilasest ja eesmärkidest. Mõned küsimused esitan ma iga kord: kui palju õpilane magab, kas ja kui palju on huviringe, kas ja kui palju teeb õpilane sporti.

Pärat vestlust panen tähelepanekud endale kirja ja märkmed on isiklikus arvutis. Koolis eraldi dokumentatsiooni ei nõuta. 

Alates 6. klassist olen teinud eraldi arenguvestluse õpilasega. Teismeeas on asju, mida õpilane oma vanemate kuuldes avaldada vahel ei soovi. Olen küsinud alkoholi, tubaka mõnuainete tarbimise või nendega kokkupuute kohta. Olen lubanud, et ma ei räägi seda ilma loata edasi lapsevanemale ja kui näen vajadust teemaga tegeleda, ei maini nimeliselt, kust infot sain. 

Vestluses lapsevanemaga lasen perel ise otsustada, kas õpilane on vestluse juures või mitte. Mõni lapsevanem on lapse pärast mures ja ei taha oma mõtteid laspe juuresolekul avaldada. 

5. Tooge näiteid õppekavast, töökavast ja tunnikavadest, mida kasutate enda töö planeerimisel. Näited lisage portfooliosse.

Inglise keelt õpivad Tallinna Toomkooli õpilased huviringina 5 korda nädalas. Seetõttu ei lähtu see aine riiklikust õppekavast. 

Eelmisel aastal andsin ka Inimeseõpetust 5. klassile. Õppetöös lähtusin riiklikust ainekavast ja Tallinna Toomkooli sotsiaalainete ainevaldkonna ainekavast http://media.voog.com/0000/0031/1215/files/6-Sotsiaalained-2017.pdf. Töökavana järgisin Avita õpikuga kaasnevat töökava. Näidis on Avita kodelehel. https://www.avita.ee/15575

Töökavasid järgin paindlikult ja õpilaste vajadusi/olusid arvesse võttes. Näiteks vähendasin töövihiku täitmist, sest klass oli väga aktiivne, aga neil oli raske üksteist kuulata. Seetõttu oli suurem osa tunde arutlustunnid. Õpilasetel see sobis. Seda näitasid ka iga teema lõpus läbiviidud kontrolltööd, kus kõik olid omandanud põhimõisted ja suutsid teema piires oma mõtteid väljendada.

Inglise keele tunnikavad kahel järjestikusel päeval:
Eesmärk: arutleda sotsiaalmeedia, flashmobi üle, korrata tuleviku vormid. Insight Intermediate Student's book p. 44-45, Workbook p. 110 
1. Tunni alguses lasen rääkida oma vaheajast 5 min.
2. Eelneva kordamine (üldine teema on, kuidas muuta maailma paremaks) 3 min
3. Arutlus sotsiaalmeedia kasutuse kohta alguses kahe-kolme kaupa, siis kokkuvõte klassiga 10 min
4. Individuaalne teksti lugemine ja teksti kohta küsimustele vastamine, kontrollimine 10 min.
5. Tekstist tuleviku ajavormide leidmine ja reeglitega kokku viimine 5 min
6. Present simple/present continuous kasutamine tuleviku väljendamiseks. Lauses õige variandi valimine, lausete ümber sõnastamine vastavaid ajavorme kasutades 10 min
7. Kokkuvõte, tagasiside pöidlamärkidega, tunni lõpetamine 2 min

Teisipäev
Eesmärk: Tuleviku vormid ja kasutuse reeglid, Kuulamisoskuse harjutamine. Insight Intermediate Workbook p. 110, 29,  Student's book p. 44-45
1. Tervitamine, eelmise tunni meenutamine (teemaks on tuleviku väljendamine) 5 min
2. will, going to, may/might kasutamine tuleviku väljendamiseks. Verbi muutmine õigesse vormi, lause ja sellega sobiva lõpu kokku viimine 10 min
3. Tuleviku ajavormide kasutamine. Lause tähenduse mõistmine varem õpitud reeglite põhjal 5 min
4. Kuulamisharjutused. Kuna tegemist on tugeva grupiga, palun neil teha korraga kahte harjutust. Eelnevast kogemusest olen näinud, et see paneb neid rohkem pingutama ja keskenduma ning nad suudavad seda tavaliselt hästi. Kordamiseks kuulame teist korda üle, kontrollime ka suuliselt: Critical Mass bike ride 15 min.
5. Tuleviku ajavormide harjutused: Kahe ajavormi vahel õige valimine, lünktekstis õige javormi kasutamine. 10 min
6. Tunni lõpetamine. Kui viimast harjutust õpilased lõpetada ei ole jõudnud, jääb see kodutööks.

4. Tooge näiteid õppimist soodustava ja toetava keskkonna kujundamisest.
   
   

Näide/analüüs – miks see just toimis? jne

Ühes klassis kippusid mõned õpilased üksteist selja tagant torkima. Pingiread olid üksteise taga. Proovisin panna õpilasi istuma teistesse kohtadesse, aga kahjuks see ei lahendanud probleemi. Lisaks näis, et tagapool istuvad õpilased tundsid ennast peidus olevat ja kippusid tegelema muude asjadega (joonistamine, kaartide mänagimine jne). Paigutasin pingid ümber u-kujuliselt. Seega ei istunud nad enam üksteise taga ja ei saanud eesistuvat õpilast segada. Lisaks olid nad kõik õpetajale paremini nähtavad ja paranes kaasa töötamine.

Aasta hiljem olid õpilastevahelised suhted palju paranenud ja tagasihoidlikumad õpilased julgemaks muutunud. Üksteist nähes kippusid õpilased kas vaidlema minema või üksteisele nägusid tegema, et nalja saada. Grimassidega näidati ka oma suhtumist kaasõpilase vastusele, mis tekitas uusi konflikte. Panin klassis pingid jälle üksteise taha. Olukord paranes taas, sest kontakt õpilaste vahel vähenes. Samas olid õpilased saanud suuremaks ja vanad harjumused olid kadunud. Varasemat üksteise seljatagant torkimist enam olnud ei ole.

Õppimiseks on tähtis vaimne turvatunne. Õpilane peab teadma, et ta saab oma mõtte välja öelda kartmata halvakspanu. Seega ei luba ma tunnis negatiivseid kommentaare õpilaste vahel. 

Ühes grupis kippusid õpilased ükstesest oma mõtteid üle hüüdma, mistõttu oli tundi raske juhtida ja tagasihoidlikumad õpilased jäid tahaplaanile. Esiteks tegin selgeks, et enne vastamist on vaja käe tõstmisega luba küsida (selle nimel on töö jätkuv). Kui näen, et vastata soovib rohkem kui üks õpilane, ütlen kohe, kes ja millises järjekorras oma mõtteid väljendab. Siis saab õpilane olla kindel, et tema mõtted ei jää kuulmata, kaob vajadus pidevalt tähelepanu endale püüda ja õpilane saab oma korda oodates kaasõpilasi kuulata. 

6. Tooge näiteid probleemide ja konfliktide lahendamisest.

KiVa meeskonna liikmena olen lahendanud ühe kiusamisjuhtumi ja teine on töös.

Esimeses juhtumis kurtis õpilane, kuidas klassikaaslane võtab ta asju ja narrib teda sõnaga "gei". Edasises vestluses ilmnes, et samal moel kiusati ka teist õpilast. Rääkisin kiusajaga. Ütlesin, et tean, et ta niimoodi teeb, et selline käitumine ei tohi jätkuda. Pöörasin ta tähelepanu ohvrite enesetundele ja seletasin, et see ongi kiusamine. Ta lubas oma käitumist muuta. Järgmisel nädalal rääkisin jälle ohvritega, kes kinnitasid, et neil on klassis parem olla. Rääkisin ka kiusajaga, kiitsin ta paranenud käitumist ja lubasin veel kord temaga rääkida. Vestlesin ka kolmandat korda. Hiljem olen ohvitelt möödaminnes küsinud, kuidas neil on. Kolm kuud hiljem ei ole kiusamine enam kordunud. Protsessi keskel oli mul kiusaja lapsevanemaga arenguvestlus. Ma rääkisin talle lapse käitumisest ja sellest, et tegemist on kiusamisjuhtumiga, aga sain siis juba kinnitada, et laps on oma käitumist parandanud ja palusin lapsevanemal rääkida lapsega üldisemalt teiste tunnetest.

Teine juhtum on sarnane. Hetkel on olnud alles esimesed vestlused ohvite ja kiusajaga, kes on juba aastaid kaasõpilasi negatiivselt kommenteerinud ("las issi tuleb appi", "Noh, jupats", "Näe, titt") Probleemile pöörasid tähelpanu õpetajad. Ohvrid ütlesid alguses, et klassikaaslane on alati niimoodi teinud ja nemad on sellega harjunud ning üritavad kommentaare mitte tähele panna. Kui küsisin, kas neil oleks lihtsam, kui klassikaaslane ei noriks sel moel nende kallal, nad leidsid, et oleks küll. Vestlesin kiusajaga ja ta lubas ennast parandada. Kahe nädala pärast vestlen jälle.

Kiusamise puhul on tähtis, et nii ohvrid kui ka kiusaja teaks, et alguses kedagi karistama ei hakata. Tähtis on, et ohvril hakkaks parem. See julgustab ka ohvreid või pealtnägijaid probleemide puhul abi otsima, sest tihti ei taha õpilased kellelegi, ka kiusajale, halba.

6. Kirjeldage klassi/rühma reeglite väljatöötamise protsessi koostöös õppijatega (käik, ettetulnud probleemid, nende ületamise võimalikud lahendused), reeglite tutvustamist osapooltele ja rakendamist oma igapäevatöös.
   
   

Protsessikirjeldus - mõjuanalüüs.

Esimeses tunnis räägin alati peamistest tunni reeglitest ja palun õpilastel leida põhjus, miks sellised reeglid on vajalikud. Kui õpilased ise põhjendavad, usuvad nad reeglitesse rohkem.

Vastavalt vajadusele kordame järgnevates tundides reeglid üle. Kõik reeglid, mida tunnis nõuan, on kirjas ka kooli kodukorras.

Näide reeglitest:

1. I am on time.

2. I raise my hand.

3. I do my homework.

4. I listen to the teacher.

5. I work quietly.

Mõne grupiga olen palunud neil reegleid pakkuda, aga ka selgitada, miks konkreetset reeglit vaja on. Sel moel olen saanud reegleid ka endale, millega olen üritanud leida keskteed. Näiteks kui õpilased palusid, et ma ei annaks kodutöid, leppisime kokku, et annan kodutöid vähem, kui nad tunnis korralikult kaasa töötavad, annan kodutöö mõni minut enne tunni lõppu, et need, kes jõuavad, saavad harjutuse koolis lõpetada, aga vahel jätan koju mahukamaid asju nagu kirjutamisülesanded või projektide ette valmistamine.

Mõni grupp tahab viia reeglite määramist absurdi. Näiteks pakutakse reegleid "tunnis vaatame vaid filme", "koolis ei ole õpetajaid", "teeme, mis tahame", "õpetaja ei tohi meile hindeid panna" jne. Sellises olukorras olen pidanud ise reeglid teada andma, olen seletanud nende vajalikkust ja tunniga edasi läinud. Siiski jätan tähelepanekud meelde ja hea edasimineku ning hea käitumise eest premeerin neid vahel filmi või videoga ning lasen neil rohkem pakkuda ideid, kuidas konkreetset asja õppida või millist ülesannet teha.

Reeglite rikkumise puhul panen alguses tahvlise õpilase esitähe või kaks esimest tähte, teise rikkumise korral suurema osa nimest ja kolmanda rikkumise korral kogu nime. Viimane tähendab ka seda, et kirjutan koju lühikese kommentaari käitumise kohta. Neljas klassireeglite rikkumine tähendab märkust. 

Sõltuvalt olukorrast üritan enne nime tahvlile märkimist tunnis vaikselt õpilasele meenutada reegleid. Tavaliselt sellest piisab. Enne kommentaari või märkuseni jõudmist olen ka rahutu õpilase kutsunud korraks klassist välja, et hetkeks nelja silma all küsida, mis teda segab ja miks on raske keskenduda. Tihti aitab õpilast, kui ta korraks ära kuulan ja ta käitumine paraneb.

7. Analüüsige vähemalt kolme oma töös kasutatavat meetodit ning kirjeldage vähemalt kolme rutiinset toimingut.Abiks konkreetsed näited.

Õpimeetodid, mida kasutan:

Rühmatöö

Näiteks "My dream trip" 6. klassis

Eesmärk: sõnavara kinnistamine, rühmatöö harjutamine, ettekande tegemise harjutamine, ainetevaheline integratsioon: geograafia, matemaatika

Õpetaja määratud gruppides, kus on 3-4 õpilast koostatakse reis, mille eelarve ei ole piiratud. Nad peavad tegema ka eelarve. Üheskoos valitakse riik või riigid, kuhu minnakse, tranpordi, majutuse, tegevused. Kõik grupi liimed peavad olema programmiga nõus. Projekti lõpus tutvustavad õpilased oma reisi. Kõik grupiliikemd peavad tutvustuses sõna võtma. Hinde aluseks on ülesande täitmine, ettekanne ja iga grupiliikme isiklik hinnang grupi tööle. 

Reklaamplakati tegemine

Eesmärk: sõnavara kinnistamine, ainetevaheline integratsioon: geograafia

Õpilane valib Eestis või väismaal koha, kus talle meeldiks sporti teha. Ta teeb sellele kohale reklaamplakati, mis pannakse üles klassi.

Töö tekstiga (Insight Intermediate. Student's book p. 10-11)

Eesmärk: arutlusoskuse, funktsionaalse lugemise, sõnavara ja grammatika arendamine.

1. Õpilased arutlevad tunnis, mis mõjutab inimese riietuse valikut.

2. Õpilased loevad teksti läbi, vastavad selle küsimustele teksti kohta.

3. Õpilased seletavad konteksti abil tekstis allajoonitud sõnade tähendust.

4. Õpilased leiavad tekstist grammatikavormid ja viivad kokku reeglitega.

Rutiinsed tegevused:

Tunni alustamine püsti seistes ja tervitusega, millele eelneb põgus kontroll, et õpilased on õppevahendid lauale valmis pannud, et klass on korras ja piisavat õhutatud. 

Tunni lõpetamine, kus esimesena kirjutan tahvlile kodutöö, kui seda on ja jälgin, et õpilased kirjutaksid selle ka päevikusse. Kui see tehtud, tõusevad õpilased püsti, misjärel me jätame nägemist ja ma lõpetan tunni.

Söögivahetunni alguses laulame kogu klassiga püsti seistes söögipalve, misjärel suundun kogu klassiga sööklasse lõunasöögile.

8. Tooge näide ühe klassi/rühma süstemaatilise jälgimise kohta, tuues välja järeldused õppijate
arengu ja motivatsiooni kohta.

7. klassi tugev inglise keele grupp koosneb suuremas osas aktiivsetest ja suhtlevatest õpilastest. Õpilasi on 15. Neist 9 on tüdrukud ja 6 poisid.

Sellele klassile sobib hästi kiire tunnitempo. Arutlusülesanded neile meeldivad, aga need ei tohi olla liiga pikad, siis muutvad mõned õpilased rahututeks.

Üks õpilane on tujukas ja soovib olla pingis üksinda. Võimaldan seda talle, aga siiski nõuan, et ta töötaks kaasa ning osaleks grupitöödes. Ta valmisolek paraneb, kui anda talle ülesannetes paindlikkust. Näiteks kui ülesanne oli kirjutada kiri sõbrale, soovis ta kirjutada kirja oma hobusele. Kuna see ühtis eesmärgiga kirjutada kiri mitteametlikus vormis, siis nõustusin.

Paar õpilast kipuvad liigselt lobisema. Neid distsiplineerib, kui neid vahetevahel teineteisest eraldada. Samas on neil palju huvitavaid arvamusi. Nendega pean olema ettevaatlik ja otsima tasakaalu, et nad saaksid ennast tunnis väljendada, aga samas arutlused ei muutuks liiga pikaks.

Üks õpilane on väga motiveeritud ja kohusetundlik. Tavaliselt on tal õiged vastud olemas ja ta tahab ka alati vasta. Annan talle vastamiseks võimaluse siis, kui ülesanne on keerulisem ja tema ainus, kes vastata soovib. Selleks, et hoida ka teiste motivatsiooni pingutada, palun kergemate ülesannete puhul vastata eeskätt teistel.

Kaks õpilast on kohusetundlikud ja vaiksed. Samas vestluses nende klassijuhatajaga selgus, et nad on kurvad, kui neid mitte küsida. Niisiis pean silmas, et igas tunnis saaksid ka nemad vähemalt paar korda sõna võtta.

Ühe õpilase meeleolu võib olla erinevatel päevadel väga erinev. Kui näen, et ta on kurb ja tal on raske keskenduda, luban tal tunnis suuliselt mitte vasta, kui ta siiski kaasa töötab.

Grupitööd sobivad sellele klassile hästi. Ühel õpilasel ravitakse depressiooni ja tal on raske grupiga liituda. Olen pärast grupitöö lõppu temaga rääkinud ja ta on tunnistanud, et hirm oma arvamuse avaldamise ees on hullem kui ülesanne ise. Kui näitan, et ta sai hästi hakkama ja teised suhtuvad temasse hästi, ta enesekindlus tõuseb. Sellel õpilasel on haiguse tõttu raskeid päevi, mil luban tal teha ülesandeid vaikselt õpetajate toas.

9. Tooge mõni konkreetne näide õppijate õpi- ja sotsiaalsete oskuste arendamisest – (õpistiilide
väljaselgitamine, erinevad õppevormid).

Ebareeglipärast verbide juures olen näidanud 3. klassi õpilastele, kuidas katta kinni ülejäänud verbivormid ja neid õppida vaadates vaid esimest.

Inglise keele etteütluse puhul oleme tutvunud õpilaste nutitelefonidega, et nad saaksid ise vajadusel sõnad sisse lugeda ja pärast kuulamise järgi jälle kirjutada.

Eelnevad kaks üleannet vajavad muidu kodus kordamiseks lapsevanema abi, aga mitmel õpilasel tulevad vanemad koju hilja, mil õppimise effektiivsus on väike. Mõned õpilased on hakanud kautama nutitelefone õppimiseks ja see on parandanud nende tulemusi.

Usun, et õpilased suhtuvad halvasti eeskätt nendesse, keda nad ei tunne. Samuti usun, et ühine tegevus sama eesmärginimel toom õpilase üksteisele lähemale ja parandab suhted. Kui näen, et mõned õpilased ei saa omavahel läbi, olen grupitöö puhul pannud nad kokku ühte gruppi vaadates, et peale nende oleks grupis vähemalt üks õpilane, kellega saavad hästi läbi mõlemad. Olles sel moel sunnitud üksteisega suhtlema ja koos mingi eesmärgini jõudma, olen näinud, et nende suhted on muutunud paremaks. Alati ka kiidan neid hea koostöö eest. 

Klassi-/rühma juhatajana saate tuua konkreetseid näiteid õppija arengu toetamise kohta koostöös
kolleegidega.

Esimesel arenguvestlusel lapsevanemaga sain teada, et ühel õpilasel on raskusi funktsionaalse lugemisega ja on käinud alates teisest klassist logopeedi juures. Rääkisin sellest eesti keele ja kirjanduse õpetajale. Ta oskas edaspidi sellega arvestada ja vajadusel abi pakkuda. Rääkisin õpilase murest ka matemaatika õpetajale, kes oli varem kurtnud, et õpilasel on teksülesanded rasked. Edaspidi sai ta tunnis vajadusel ülesande sõnastust õpilasele lihtsustada. Sel aastal rääkis õpilane, et talle on teksti mõistimine lihtsam.

Oma 6. klassis õpilaste asukohti klassis plaanides võtan arvesse teiste õpetajate arvamusi, sest keelõpetajana ma kõiki õpilasi ise ei õpeta. Kui üks õpetaja leidis, ei klassi kõige paremate tulemustega õpilane segab oma pinginaabri, nõrgema õpilase keskendumist, otsustasime panna tugeva õpilase tagumisse ritta ja ühe teise nõrgema, aga rahuliku õpilase, koos teise nõrgema õpilasega esimesse ritta. Informeerisin sellest muudatusest ka teisi õpetajaid. Üheskoos ja õpetajate lähedal, kes saavad neid kiiremini aidata, on mõlema tulemused paranenud. Tugeva õpilase tulemused ei ole langenud ka tagapingis istudes.

8. Analüüsige vähemalt kolme töös kasutatavat tagasiside ja hindamise viisi.
   
   

Õpilasele annan tagasisidet nii hinnetega kui kujundavalt. Isegi kui annan vaid hinde, üritan lisada ka sõnalise suunava hinnagu.

5-7 klassi kirjutamisülesannete puhul lähtun põhikooli lõpueksami kriteerumitest, mis on leitavad Innive kodulehel: https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/pohikooli-lopueksamid/materjalid/. Loomulikult vaatan neid kriteerumeid õpilase õpitut ja vanust arvestades. Kuigi lõpuks saavad nad hinde, annan ka sõnalise kokkuvõtte, et õpilased teaksid, millest nende numbriline hinne koosneb ning teaksid, kuidas oma kirjutamisoskust parandada.

Osaoskuste kohta on õpetatavas programmis olemas osaoskuste test. Seal saavad õpilased iga osaoskuse eest punkte ja nendest lähtuvalt saan anda ka koondhinde. Selles testis näevad õpilased peale oma koondhinde ka erinevate osaoskuste tulemust. Kui näen, et õpilasel on mõni osaoskus nõrk, soovitan, kuidas neid arendada. Näiteks lugemisoskuse puhul soovitan inglisekeelset kirjandust, kuulamisoskuse arendamiseks saavad õpilased vaadata ingliskeelseid filme ilma subtiitriteta.

Grammatika tööde eest saavad õpilased õigete vastuste eest punktid, mille alusel saavad nad hinded. Kui tavaliselt lähtun hindeid andes skaalast: 90-100 % "5", 75-89 %"4", 50-74% "3". Samas ei pane ma hindeid välja enne kui kõik tööd on parandatud, sest kui töid parandades ilmneb, et töö on õpilastele oodatumast raskem või mõni oskus ei ole piisavalt selgeks saanud e. kui näen, et puudused on olnud minu töös, leevendan sellest lähtuvalt ka hindamisskaalat ja töötan õpilastega vastava oskuse uuesti läbi.

Olen leidnud, et mida mõistetavam hindamidmeetod, seda vähem on õpilastes segadust ja seda põhjalikumalt nad pärast oma töö läbi vaatavad.

Enne kui annan õpilastele tööd tagasi, vaatan õpilastega alati läbi ka kõige sagedasemad vead.

Vajalik välja tuua ka, kuidas kogute tagasisidet oma tegevusele ja kuidas see muudab teie tegevust?

Õpetajana usun tundide külastamisse. Minu inglise keele tunde on külastenud nii teised õpetajad kui ka lapsevanemad. Õpetajate tagasiside on alati olnud positiivne. Olen saanud soovitusi tunni tihedamaks muutmiseks ja käitumisprobleemide märkamiseks.

Lapsevanem arvas, et tund on õpilasele liiga raske. Pärast tunni külastust leidis lapsevanem, et tunni tempo on paras, aga ya palus õpilast tähele panna ja jälgida, et ta mõte tunnis uitama ei läheks.

Ka ise meedib mulle kolleegide tunde külastada, et saada ideid oma töö parandamiseks. Näiteks märkasin, kuidas 1. kooliastmes tasub õpilasel, kellel ei ole vajalikud materjalid valmis, mitte suuliselt sellele tähelepanu pöörata, vaid ise materjalid õigest kohast lahti teha. 

13. Nimetate viise, kuidas olete õpilastelt infot kogunud õppeprotsessi kohta. Tooge portfoolios
    näiteid kogutud arvamuste kohta.

Palun analüüsige,  mis muutus sellest lähtuvalt?

Pea-aegu igas tunnis küsin õpilastelt tagasisidet käemärkidega. Kui oleme mingit oskust veidi õppinud, siis palun õpilastelt pöidlaga märku anda, kas nad tunnevad ennast uues oskuses hästi, on veidi ebakindlad või ei ole aru saanud. Vastavalt sellele olen kas teemaga kiiremini edasi läinud või vahel otsinud lisaharjutusi. Kui näen, et tase tundub olevat väga erinev, olen andnud ka individuaalset kodutööd.

Õppeaasta lõpus lasen õpilastel vastata mõnele küsimusele kirjalikult. '

Mis teemadel me õppeaasta jookul arutasime, milline teema kõige rohkem meeldis?

Milline ülesanne kõige rohkem meeldis?

Mis oli kõige raskem?

Mida meediks Sulle järmisel aastal teha?

Kaks esimest küsimust on eeskätt õpilase mõtte suunamine õppetöö analüüsimisele. Kõige raskemaks pidasid 6. klassi õpilased eelmisel aastal simpe-continuous ajavorme. Seega pühendasin sel aastal rohkem aega nende teemade kordamisele.

Viimane küsimus aitab planida uut õppeaastat. Kui sama klass soovis rohkem teha kahoot'i võistlusi, siis üritan leida rohkem vastavaid teemasid kahoot'is, quizizz'is või quizlet'is.

Pädevuse osa: “Viib läbi juhendamisel ühe tegevusuuringu” - ehk leidub mõni oma töö uuring,koostatud
küsitlus ja tagasiside analüüs.

Ma ei ole oma töös viinud läbi tegevusuuringut nagu on selgitatud lehekülel:  http://linpilcare.eu/images/PARTNERS/UniTartu/CCFR_eestikeeles.pdf. 

Mingil määral on pidev otsimine, kuidas aidata konkreetseid õpilasi või suunata keerulist gruppi alati uuring, aga see ei ole sel määral teadlik nagu oodatakse tegevusuuringus ja puudub piisavalt detailne dokumentatsioon. Samas huvitaks mind väga mõnest osa võta või mõnda läbi viia. Kindlasti oleks esimestel kordadel vajalik toetus.

Analüüsige näite varal läbi viidud  õppija arengu toetamisele suunatud vestlusi ja konsultatsioone;
analüüsige koostööd tugispetsialistidega.

ATH joontega õpilase käitumsprobleemid on kestnud pikalt. Keerulise käitumisega on olnud kogu klass, aga kui praeguseks on suurema osa klassi õpilase käitumine palu paranenud, siis ühe õpilase käitumine on jätkuvalt. 

Vestluses erinevate õpetajate ja koolipsühholoogiga leidsime, et õpilasel on ATH jooned. Lapsevanemaga vestlesime lapse käitumisest ja lapsevanem tunnistas, et laspega on probleeme ka kodus. Soovitasin lapsevanemal võttis ühendust Rajaleidjaga, sealt leiti, et diagnoosi nad panna ei saa. 

Koolipsühholoog arvas, et abi võiks olla tugiisikust, kes aitaks õpilasel tunniks keskenduda. Üks lapsevanem leidis aega kaks korda nädalas olla tundides. Uus koolipsühholoog otsustas hakata õpilasega eraldi töötama. 

Vestluses õpetajate ja lapsevanematega oleme leidnud, et õpilasele sobivad hästi loovad ülesanded. Need on andnud võimalust anda õpilasele positiivset tagasisidet. 

Samuti sobib õpilasele töö väikestes gruppides ja eeskätt kahe-kolma klassikaaslasega. Seda olen soovitanud ka teistele õpetajatele.

Analüüsige oma arenguvestluse läbiviimise praktikat konkreetse näitega.

Kaks korda aastas täidavad õpetajad eksperthinnangu. Esimene eksperthinnang täidetakse pärast sügisvaheaega. Põhilise osa teiste õpetajate hinnangust saan sealt. Vajadusel küsin ka täpsustust. Tavaliselt viiakse arenguvestlused läbi enne jõule. Teine kord täidetakse eksperthinanng pärast talvevaheaega. Kui klassijuhataja või lapsevanem soovib, tehakse arenguvestlusi rohkem kui kord aastas.

Ühe õpilase kohta tõid õpetajad välja, et ta on ühtpidi kohusetundlik ja huvitavate mõtetega, aga samas liigselt emotsionaalne ja kannatamatu, mistõttu kipub tunnis vahele segama. Otsekohesuse tõttu tekib tal konflikte klassikaaslatega. Mulle tundus, et ta sudab ennast rohkem tagasi hoida kui eelmisel aastal. Küsisin ka teiste õpetajate arvamust ja sain neilt oma arvamusele kinnitust.

Esiteks vestlesin õpilasega. Ta kinnitas, et käib jätkuvalt näiteringis. Eraldi trennis ta ei käi, aga koos lapsevanemaga käib orienteerumas. Kui rääkisin ta käitumisest tunnis, tunnistas ta, et tal on raske ennast tagasi hoida, aga et ta ongi selline ja ei suuda ennast muuta. Õnneks sain ma tuua välja, et ta ongi ennast juba muutnud ja kiita teda selle eest ning julgustada ka edasi pingutama. Rääkides, kuidas ta klassikaaslastega läbi saab, ilmnes, et üks õpilane kiusab teda. Ma tänasin teda usalduse eest ja lubasin aidata. Hiljem võtsin kasutusele KiVa olukorra lahendamise juhendi ja nüüd on olukord lahendanud ja kiusamist ei ole olnud viimased kolm kuud.

Lapsevanematega vesteldes sain tuua välja, et õpilase käitumine on paranenud. Samuti rääkisin kiusamisest (õpilane oli andnud loa seda teha) ja lubasin sellega tegeleda. Veidi hiljem lapsevanemaga koolis kohtudes ta ütles, et laps on paremas tujus ja kooli suhtes positiivsem. 

Õpilase arvamusi õppetöö kohta ma selles arenguvestluses eriti ei rääkinud, sest muud teemad olid sedavõrd tähtsad. Lisaks teadsin eksperthinnangu ja eelnevate vestluste põhjal, et õpilsel ei ole õppetööga probleeme.

Pädevuse osa: “Analüüsib aktuaalseid haridusalaseid eelnõusid, tal on enda seisukoht ning on teinud
ettepanekuid.” Mõni näide (näiteks kaasav haridus või muu)

Ma ei ole jäginud piisavalt hoolsalt uusi eelnõusid, et oleks selge seisukoht. Mul on mõned mõtted, mis aitaksid koole. Rajaleidja on hetkel suunatud õpilaste ja perede aitamisele, mis tähendab, et Rajaleidja poole saavad pöörduda just lapsevanemad. Väikematele koolidele, aga võib-olla ka suurematele oleks toeks koolide tugikeskus, kuhu poole saavad koolid pöörduda, kui nad ei leia hetkel näiteks logopeedi. Samuti oleksid seal konsulatndid, kes aitavad õpetajaid keeruliste klassidega või teevad kiirkoolitust individuaalselt vastavalt vajadusele. Kui koolis ei leita probleemidele head lahendust, oleks koht, kust nõu küsida.

14. Pädevuse osa: “Analüüsib ühe enda poolt kasutatava õppekomplekti/IKT-vahendi vastavust
    õpieesmärkide ja rühma tasemega, selle materjali sobivust hariduslike erivajadustega õpilastega tööks ning toob näiteid/teeb ettepanekuid vajadusele õppevara kohandamiseks.”

Miks kasutate just seda õppematerjali - Insight Intermediate  - põhjendus.

Ütlete:„Mulle meeldib koolis kasutatav inglise keele programm, sest see pakub palju võimalusi
sotsiaalsete oskuste arendamiseks, maailmapildi avardamiseks ja empaatiavõime suurendamiseks.“
Palun analüüsige näite varal.

"Insight Intermediate" programm koosneb õpikust, töövihikust, CD plaatidet, DVD plaadist, õpetajaraamatust.

Õppematerjal on üles ehitatud teemapõhiselt, kus eesmärgiks on panna õpilasi analüüsima oma seisukohti ja laiendama silmaringi. Näiteks teema "Feeling good" puudutas õnnetunde teemat ja arutlesime tunnis, mis teeb õpilasi õnnelikuks, rääkisime, kuidas teha kooli tervislikumaks, miks on tore individuaalne sport ja miks meeskonnasport ning kuidas parandada oma toitumist. Kõigi teemade juures oli kas lugemis- või kuulamisülesanne, ülesandest lähtuv või sellega seotud sõnavara- ja/või grammatikaharjutus.

Programmis puudutatakse seda, mis teeb inimese ilusaks, reisimist ning teisi kultuure, keskkonnaprobleeme ja nende lahendusi, noorte elu, emotsioone, vastutusvõimet, otsustusõimet, sõprust, kunsti ja selle tähtsust.

Õpetajaraamat on õpetajat väga toetav ja annab soovitusi nii nõrgema grupi toetamiseks kui ka tugevamate õplaste huvitavateks lisaülesanneteks. Näiteks soovitatake selgitada vajadusel üle konkreetse üleande mõned mõisted või kiirematel õpilastel teha enda näitelauseid või laiendada sõnavara.

19. Kuidas täpsemalt  arvestate õpi- ja õpetamistegevuse planeerimisel laste õppimise ja
    õpetamise eripärasid?

Mida olete õppinud ? Palun juhtumite, näidete varal.

Olen leidnud, et mida nooremad õpilsed, seda kindlam peab olema tunnis rutiin. Kolmandas klassis alustan tundi alati luuletuse kordamisega, millele järgnevad õigekirjareeglid, pärast mida pildi järgi jutustamist ja lugemist. Vastavalt vajadusele teen selles rutiinis muudatusi või erandeid, aga mida järjekindlamalt vormi järgin, seda lihtsam on õpilastel kaasa töötada ja seda vähem on tunnis käitumisprobleeme.

Esimest kooliastet hakkasin õpetama alles kolm aastat tagasi ja teiste õpetajate soovitused ja nende tundide jägimine koos enda kogemustega on mulle rutiini tähtsust õpetanud.

20. Palun analüüsige töökava koostamisel õppekava ja ainetevahelise lõimingu põhimõtete
    järgimist.

Nimetate, et lõimimine on  iseenesestmõistetav , kuid palun analüüsige näiteid, (pildimaterjali),
kuidas, mida, millega, miks teete?

Enne kristlike tähtpäevi küsin nõu usuõpetuse õpetajalt, et teada saada, kuidas on sel teemal räägitud usuõpetuse tunnis ja saada soovitusi teema kordamiseks ja süvendamiseks inglise keele tunnis.

Kui õpilased käivad teatris, teen koostööd eesti keele õpetajaga ja klassijuhatajaga, et arutleda etenduse üle ka inglise keele tunnis.

Inglise keele programmis on ka ingliskeelse kirjanduse tutvustus. Kirjanduse õpetajaga üritame võimalusel viia kokku vastav teos inglise keeles ja ka kirjandustunnis. Näiteks rääkisime 6. klassis samal nädalal Mark Twainist. Kirjanduses tutvustas õpilane Tom Sawyer'it, inglise keeles töötasime näidetega Huckleberry Finn'ist.

Analüüsige erinevate osapoolte kaasamist õpitegevuse kavandamisel ja selle mõju õpitulemuste
saavutamisele.Palun analüüsige:  kirjeldate, kuidas peaks olema, kuid ei too oma konkreetset
tegevust ja rolli välja.

Nagu varem öeldud, kuulan võimalusel õpilaste arvamusi õppetööst ja kui võimalik võtan nende mõtteid kasutusse. Kõige igapäevasemalt väljendub see suuremate tööde, projektide või mahukamate kodutööde planeerimisel. Ma annan alati õpilastele võimaluse valida üheskoos kõige sobivam päev või aeg nendele tegevustele. Näiteks on õpilastel teisipäeval juba kontrolltöö ja kolmapäeva õhtul klassiõhtu. Nad saavad valida, kas tahavad teha töö esmapäeval või veel korrata ja teha töö kolmapäeval. Näen, et õpilastele selliste valikute lubamine vähendab neil stressi ja nad on valmis rohkem pingutama.

Kui õpilased on väljendanud, et õpitav osa on neile raske, olen lükanud plaanitud töö edasi ja keerulise osa veel üle vaadanud. Eesmärk ei ole anda õpilastele halbu hindeid vaid teha kõik minust olenev, et nad saaksid õpitust aru ja oskaksid seda kasutada.

Tooge näiteid osapoolte informeerimise võimalustest, tuues välja erinevate võimaluste plusse ja
miinuseid.

Kõige igapäevasem õpilaste õpilaste, lapesevanemate ja kollegide informeerimine käib Stuudimi kirjade kaudu, sest info saavad korraga kätte mitu inimest. Kahjuks võib siis juhtuda, et mõni osaline ei loe igapäevaselt oma kirju, õpetaja ei tea, kas kõik on info kätte saanud. Kui on suuremat arutlust vajav küsimus, siis võib olla raske jälgida kõigi seisukohti, kui need tulevad algse kirja vastustena.

Koosolek (õpetajate koosolek, lapsevanemate koosolek) on hea koht, kus üheskoos erinevatel teemadel arutleda. Näiteks saab kokku leppida klassiekskursiooni teemal, õpilaste ja lapsevanemate ühisüritused, klassiraha jms. Kahjuks juhtub vahel, et kõik laspevanemad ei saa kohale tulla ja jäävad seega arutlusest välja. Kuigi koosolekule järgneb kindlasti protokoll, mille saavad kõik lasepevanemad, on selleks ajaks palju otsusi juba tehtud.

Kui edastatav info puudutab vaid väheseid ja on ajaliselt kiirem, eelistan asjaosalistele helistada. Vajadusel saab telefoni teel kokku leppida ka kohtumise aja, teema on pikem ja vajab põhjalikumat arutlust. Probleemide korral mõtlen selgelt läbi, mida tahan öelda, ja panen vajadusel kirja, et suudaksin jääda rahulikuks.

21.