Õppimise ja arengu toetamine

Arvestamine õppija erivajadutega

Klassi ees seistes ei tohi unustada, et tegelikult ei õpeta me ju mitte klassi, vaid õpilasi. 

Kui tundi ette valmistades peab õpetaja lähtuma grupi keskmisest tasemest, siis sageli on gruppides õpilasi, kellele see keskmine tempo on kas liiga kiire või liiga aeglane.

Nõrgemad õpilased vajavad tihti individuaalset lähenemist. Olen leidnud, et kui vanematel õpilastel jääb tihti vajaka valmisolekust pingutada, siis noorematel õpilastel (1. kooliaste) tasub arendada õpioskusi. Näiteks näitan erinevaid mooduseid, kuidas lihtsustada sõnade õppimist. Siinkohal tasub vaadata õpilase õpistiili, sest mõnel toetab õppimist rohkem läbikirjutamine, mõni õpilane tahab endale sõnu tähthaaval ette lugeda, vahel aitab muude seoste otsimine, võrdlemine teiste sarnaste sõnadega. Need oskused jäävad õpilasele kogu eluks, ja on seega kõige tähtsamad. Olen leinud, et sellest on rohkem abi kui palvest lapsevanematele oma last toetada.

Nõrgemate õpilastega olen kasutanud ka diferentseeritud hindamist, kus hindan leebemalt või jagan õpilasele testi väiksemateks osadeks, et tal oleks vähem korraga õppida. Olen vähendanud individuaalselt ka kodutööde või tunnitöö mahtu. Sellistest otsustest teavitan ka alati lapsevanemaid, et nad mõistaksid, et on probleem ja teaksid kas ja kuidas oma last aidata. Minu kiri koos klassijuhataja vestlustega on aidanud ühel lapsevanemal ka mõista olukorra tõsidust ja tema pere on lisaabi saamiseks pöördunud Rajaleidjasse.

Olen näinud, et vahel on need meetodid vähendanud õpilase stressi ja testide osadeks jaotamine on aidanud õpilasel raskused ületada ning paar kuud hiljem on ta suutnud jätkata testega samas tempos.

Kui mõni õpilane on grupis kiirem, annan lisaks huvitavaid töölehti või soovitan lugeda ingliskeelset raamatut. 

Prantsuse keele õpetajana soovitasin õpilasel ka minna olümpiaadile, kus 9. klassi õpilane Linda Morel sai aastal 2018 B-keele olümpiaadil 6. koha. Olümpiaadil osalemist pidas Linda väga huvitavaks.
https://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/pko_2017_18_lv_tulemused.pdf 

Grupitöö sotsiaalsete oskuste arendamiseks.

Individuaalseid omadusi peab võtma arvesse grupitööde jagamisel.

Kui eesmärgiks on lasta harjutada sotsiaalseid oskusi, tasub õpetajal endal jagada õpilased gruppidesse nii, et nad suhtleksid õpilastega, kellega nad muidu veedavad koos vähem aega. Nii satuvad nad veidi teistsugusesse rolli ja õpivad kohanema. Samas peab vaatama, et keegi ei tunneks ennast liialt ebamugavalt. Tähtis on anda selged ülesanded ka grupi dünaamika järgimiseks (kedagi ei tohi eemale jätta, kõigi mõtetega tuleb arvestada). Kui grupitöö on hindeline, tasub panna hinne sõltuma mitte ainult tulemusest, vaid ka protsessist. Sel juhul lisandub hindele selgitav kommentaar.

Kui eesmärk on suurendada huvi ja teha õppeainet meeldivamaks, võib lasta õpilastel grupid ise valida.

Käitumisprobleemide vähendamine

Käitumisraskustega õpilastele mõjub hästi kui enne tunni algust meenutada eelnevaid kokkuleppeid või leppida kokku uutes reeglites. Kokkuleppe osa peab olema ka tagajärg leppe rikkumise puhul. Kui õpilane tahab olla tunnis ilma tugiisikuta, siis võib tagajärjeks olla tugiisiku liitumine tunniga. Vahel on tagajärjeks kiri koju või märkus. Samas võib tagajärjeks olla hoopis kiitus või võimalus tund varem lõpetada. Tähtis on ka õpetajal endal nendest lepetest kinni pidada, ka siis, kui märkuse kirjutamine on ebameeldiv. Olen leidnud, et õpilased austavad väga just sellist õpetajat, kes järjekindlalt rakendab lubatud karistusi, ja tunnevad end liiga vabalt väga heade (nii ainealaselt kui ka südames) õpetajatega, kes annavad andeks ega vii lubatud karistusi täide.  Kiita tasub siis, kui õpilane on eriliselt tubli - on näha pingutust. See suurendab kiituse väärtust. Pole mõtet jagada kiitust lihtsalt reeglite täitmise eest välja arvatud juhul, kui reeglite järgimine ise on õpilase jaoks suur eneseületus. Niisiis, parim "komplekt" on selged reeglid ja tagajärjed ning kiitus erilise tubliduse eest.

Uurimistööde juhendamine

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis teevad gümnaasiumiklasside õpilased kord aastas uurimistöö. See on suurepärane võimalus õpilastel avastada, mis neid huvitab, saada uusi teadmisi, õppida minema süvitsi.

Nelja aasta jooksul juhendasin umbes 20 õpilast ja kuigi mõni tahtis lihtsalt ülesande "kaelast ära saada", siis mõne juhendamine oli nauding, kus mina otsisin küsimusi, mis teeksid uurimuse paremaks ja nemad otsisid vastuseid.


Arvan, et need aastatööd andsid õpilastele hea ettevalmistuse ülikooliks.

Koolitused kogu klassile

Esmaabi andmist ei ole kungi liiga vara õppida. Niisiis korraldasin Eesti Punase Risti abil 6. klassile esmaabi koolituse. Peale olukorra hindamise, haavade sidumise, hädaabi numbrile helistamise ja kannatanu õigesse asendisse panemise rõhutati ka mõnuainete ohtlikkust. Õpilaste arvates oli õpitu huvitav. Kindlasti tahan, et nad kahe-kolme aasta pärast saaksid veel ühe sellise kursuse. 

5. klassis panin tähele, et neiud ja noormehed hakkasid üksteises vastu rohkem huvi tundma. Samal ajal sattusid samades klassides mu kõrvu seksuaalse alatooniga sõnad ja laused. Käisin nendega Tervishoiumuuseumis ja osalesime haridusprogrammis "Minu muutuv mina". Koolitaja oli ülimalt professionaalne ja kuigi mõned õpilased tundsid ennast ebamugavalt, leian, et kõigil oli sellest väga kasu ja vähendas tabusid.