Õpetamine koosneb erinevatest nippidest ja oskustest hoida klassis korda ja neid suunata. Usun, et kuigi õpetajatöös on väga tähtis sisemine soov selleks tööks ning kõige tähtsam osa on kogemustel, siis väga palju saab õpetajatöös õppida teistelt õpetajatelt.
Toetan väga seda, kui õpetajad külastavad üksteise tunde. Õpetajal ei ole tihti aega oma igapäevatöö analüüsimiseks, aga teist õpetajat jälgides tekib alati seoseid oma tundidega ja tihti saab midagi kõrva taha panna.
Ka see õpetaja, kelle tundi vaadatakse, mõtleb tunnis rohkem sellele, kuidas tema töö kõrvalt paistab. Loomulikult eeldab see õpetajatevahelist suurt usaldust. Külaline peaks olema oma tagasisides delikaatne ja keskenduma positiivsele ning mõnele soovitusele, mitte teise õpetaja vigadele.
Õpilasi saab suunata vaid koostööd tehes.
Kõige tavalisemad on vestlused kolleegidega, kus üheskoos üritatakse leida lahendusi probleemsetele olukordadele või mõelda, kuidas õpilasi suunata, vaadata, kuidas neid selles veel edasi viia ainetes, kus nad on tugevad (olümpiaadid), ning leida lahendusi, kui nad kipuvad mõne asjaga hätta jääma.
Siinkohal on jälle tähtis koostöö lapsevanematega. Vastavalt õpilase tugevustele koolis saab soovitada huviringe, paluda lapsevanematel mõelda, kas õpilasel on piisavalt võimalust ennast liigutada ning spordiga tegeleda. Vahel tuleb paluda neid rohkem last toetada kodutöödes või hoopis soovitada eemalduda, et lapsel tekiks suurem iseseisvus ja vastutus oma asjade suhtes.
Comments
Post a Comment