Refleksioon ja professionaalne enesearendamine

Õpetajatöö eesmärk

Õpetaja õpetatab koolis konkreetset ainet/aineid. Samas on õpetajatöö palju laiem kui vaid oma aine andmine. Me ei tohi unustada, et me õpetame tegelikult tulevasi töötajaid, firmajuhte, arste, lapsevanemaid, poliitikuid ja üldisemalt kodanikke. Kui öeldake, et noored on meie tulevik, siis õpetajad kasvatavadki seda tulevikku.

Tegelikult peaksid lapsi kasvatama lapsevanemad, ja tavaliselt nii ongi. Samas tuleb tunnistada, et tihti on noored koolis vähemalt kolmandiku oma ärkvelolnud ajast. Peame tunnistama, et ka selle aja vajavad nad mitte vaid õpetust vaid ka kasvatust, hoolimist, tähelepanu. Seda peavad just õpetajad pakkuma.

Kahjuks näeme ka, et mõned lapsevanemad hoolitsevad küll laste füüsiliste vajaduste eest, aga nad on vähe kodus ja siis jääb ka aega lastele vähe. Tihti nad ei näegi kodus probleeme, mis on ilmsed koolis. Siis minu südametunnistus ei luba öelda, et kodu peab kasvatama, sest ka mina vastutan nende õpilaste valmisoleku eest tulevaseks eluks. Seega üritan nii palju, kui võimalik, leida aega õpilastega suhtlemiseks. Mulle meeldib koolis kasutatav inglise keele programm, sest see pakub palju võimalusi sotsiaalsete oskuste arendamiseks, maailmapildi avardamiseks ja empaatiavõime suurendamiseks.

Koolitused, eneseareng

Eelmisel aastal sattusin esimest korda kokku koolikiusamisega. Selleks, et olla ka edaspidi valmis kiusamisolukordadega tegelema, liitus kool sellel aasta KiVa programmiga. 

Liitusin ise kooli KiVa meekonnaga, mis andis võimaluse saada suurepäraseid koolitusi kiusamise vähendamise teemadel. (Tunnistus ka lisas) Saadud oskusi ja meetodeid olen pidanud juba kasutusele võtma ka kiusamisjuhtumi lahendamisel, aga samas olen saanud samu meetodeid kasutada ka käitumisprobleemide puhul. Tavaliselt kasutan mittevastanduvat meetodit. 

Kõige tähtsamad on meetodi juures korduvvestlused. Esimisel vestlusel teadvustatakse probleemi olemasolu, palutakse õpilase abi ja sõnastatakse (eelistavalt teeb seda õpilane ise) konkreetne tegevus probleemi vähendamiseks. Nädal-kaks hiljem toimub nii ohvri kui kiusajaga uus vestlus, kus arutatakse, kas olukord on muutunud ja vajadusel tehakse kiusajaga uued kokkulepped. Tihti ei saa kiusaja ise arugi, et tema tegevuse tõttu teine õpilane saab kannatada (aktiivsed sportlased on kõrgema valulävega ja peavad ohvrit vaid viripilliks, kiusaja võib olla vähesema empaatiavõimega ja ei mõistagi, et tema sõnad võivad teist haavata, nad leiavad, et nad vaid kasutavad oma sõnavabadust.) Korduvate vestluste jooksul hakkab tavaliselt kiusaja oma tegevust paremini jälgima ja analüüsima.

Näiteks oli ühel õpilasel harjumus väga otse oma arvamus, ka negatiivne välja öelda, tundlikumad õpilased võivad said haiget ka siis, kui see ei olnud ütleja eesmärk. Vesteldes otsekohesema õpilasega, rõhutasin, et mõni õpilane on seesmiselt tugevam ja mõni nõrgem, tõin välja, et tema on tugev isiksus ja teda teiste kommentaarid ei sega. Väljendasin arvamust, et kaasõpilased panevad tema seisukohta tähele ning palusin tal aidata teisi, emotsionaalsemaid õpilasi, kui näeb, et teiste sõnad neid haavavad. Õpilane nõustus sellega. Nädal hiljem rääkisin nii tundlike kui mainitud otsekohese õpilasega. Mõlemad väljendasid arvamust, et suhted on klassis paranenud. Järgmisel nädalal vestlen jälle.

Mõistan, et alati sellistest vestlustest abi ei ole, aga hetkel tundub see parima metodina. Kõige tähtsam on, et nii minul kui ka kolleegidel on olemad selge tegutsemisjuhend probleemsete olukordade jaoks.

Pärast KiVa koolitust suudan palju paremini hinnata õpilastevahelise konflikti olemust ja tõsiduse astet, õpilastega probleemidest rääkida ja konflikte lahendada.

Väga huvitav oli HITSA koolitus Tuleviku õpetaja: Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul.

Sellel koolitusel analüüsiti õppijate õpistiile ja see andis võimaluse analüüsida ka enda õpetamisstiili. 

Kipun liiga palju tunnis rääkima ja tahan kuulda palju õpilaste arvamusi. Pärast koolitust olen jälginud, et minu selgitusi toetaksid ka märksõnad või joonistused tahvlil. Samuti jätan rohkem arutlusteemasid kirjalikult koju, et ka need, kes vajavad oma mõtete sõnastamiseks rohkem aega ja need, kes on rohkem visuaalse või kognitiivse õpistiigi, saaksid ka paremat tuge.

Samuti lasen teha grupitöid, mis toetavad sotsiaalset arengut. 

Lisaks analüüsisime erinevaid digilahendusi. Varasemalt kasutasin eeskätt Kahoot'i, aga nüüd eelistan Quizlet'i, kus on väiksem võistlusmoment ja tagasiside õpetajale põhjalikum. Mulle meeldib ka Plickers, sest õpilased ei vaja selleks nutiseadet. Mentimeter on hea, et saada kõigi õpilaste mõtteid. Kuna vastamine on anonüümne, julgevad oma arvamust avaldada ka tagasihoidlikumad õpilased. 

Quizlet'i pluss on suur valik juba valmis olevaid ülesandeid. Kaasajal on valik suur ja ma kasutan palju teiste õpetajate tehtud suurepäraseid töölehti, mis on ka en.islcollective.com lehel üleval või saadaval juba mainitud lehtedel. Tähtis on ise need alati hoolikalt läbi vaadata, et kogemata ei satuks õpilaste ette sobimatu pilt või teema. Ise keskendun, niisiis, olemasolevatele materjalidele, aga vajadusel kohandan neid oma õpilaste oskustele paremini vastavaks.

Ülimalt kasulik koolitus oli Eesti Punase Risti esmaabi koolitus 15.06.2018. (Tunnistus ka lisas) Esiteks leian, et esmaabi koolitust peaks uuesti tegema vähemalt iga kolme aasta tagant. Igal koolitajal oma oma lähenemine ja rõhuasetus. Iga kord jääb midagi uut meelde. Samas on põhiasjad samad. Me ei tea kunagi, mil esmaabi oskusi vaja läheb ja me ei saa samas kunagi olla selleks liiga valmis. 

Ajaplaneerimine

Sel aastal on juhtunud et suurem osa tunde on pärastlõunal ja hommik on vabam. See sobib mulle hästi, sest olen kõige võimekam hommikupoolikuti. Kui hommikul on vabad tunnid, kasutan neid parandamist vajavate tööde jaoks. Siis võtab parandamine vähem aega ja tunnen, et suudan anda sisulisemat tagasisidet.

Pärast igat tundi üritan vastava tunni ka Stuudiumisse sisse kanda. Kui kohe pärast tundi ei ole võimalik, siis teen seda esimesel võimalusel pärast tundide lõppu. Sel moel mäletan veel piisavalt värkelt, mis tunnis toimus, mäletan tehtud kokkuleppeid, kas ja mille tõttu jõudsin teha tunnis rohkem või vähem kui plaanitud. Samuti mäletan täpsemalt, millega teenis õpilane ära kiituse või mistõttu olen sunnitud paluma lapsevanematel õpilasega rääkida käitumisest. Seetõttu üritan ka järgmise päeva tunnid planeerida pärastlõunal. 

Kahjuks ei ole see alati võimalik, kui pärast tunde on koolis koosolekud, arenguvestlused, konsultatsioonid jms.

Eelmisel aastal oli mu koormus 24 kontakttundi, millele lisanud klassijuhatamine ja huviring. Kuigi see aasta oli ülemalt pingeline, sain teada, mis on suurim koormus, millega hakkama saan. Raske oli leida aega tööde parandamiseks ja tundide ettevalmistamiseks. Samuti tundsin, et mul ei ole piisavalt energiat oma laste, abikaasa või enda jaoks. Niisiis avastasin enda jaoks, mis on praegu kõige suurem koormus, millega hakkama saan. 

Praegune koormus, 20 tundi nädalas, huviring ja klassijuhatamine on minule sobiv.

Väljaspool kooli käin kord nädalas pilatese trennis ja kord nädalas segakooris laulmas.

Abikaasaga remondime meie tulevast korterit. Kui remont lõpeb, loodan leida rohkem aega teatris käimiseks. Siiski olen viimasel aastal nautinud Theatrumi "Kuningas Leari" ja Draamateatri "Metsa Fortet".