Inglise keele ainekava, tööplaan ja tunnikava Tallinna Toomkoolis
Õpi-ja õpetamistegevuse aluseks on riiklik õppekava, sellest lähtuvalt valitud õppematerjalid, kooli ainekava, kooli aastaplaan, sellest lähtuvalt üle vaadatud tööplaan ja tunniplaan.
Kooli aastaplaan pannakse paika enne kooliaasta algust.
Inglise keele jaoks on koolis olemas töökava, mille on koostanud õpetajad üheskoos ja mis lähtub ka kooli traditsioonidest (võõrkeeltenädala tähistamine, riiklikud tähtpäevad ja kristlikud pühad). Kui me üheskoos leiame, et seda saab muuta paremaks, muudame seda üheskoos. Iga õpetaja teeb oma tunnikavad ise.
Keeletunnis on ainete lõimimine iseenesest mõistetav. Ingliskeelse maailma kultuuri, geograafia ja ajalooga tutvumine ongi ju ainetevaheline lõimimine. Kui ma tean, mida nad on varem vastavates tundides õppinud, üritan neile varem õpitut meenutada. Kui nad aga veel ei ole keeletunnis käsitletavate teemadega kohtunud, märgin, et hiljem kuulevad nad neist teemadest teistes ainetundides veel ja loodan, et see teeb ka teised ained neile huvitavamateks.
Sõnastan siia ümber oma 7. klassi ühe nädala tunnikavad. Ise kasutan märksõnu. Kodutöid annan vähem ja üritan teha tunni tihedama. Koju jätan ülesandeid, mis võtavad veidi rohkem aega ja mida õpilased teevad väga erinevas tempos, näiteks lugemine, kirjutamine ja mõned harjutused, mis vajavad rohkem nuputamist.
Kasutusel on programm Insight Intermediate.
Tund algab alati püsti seistes ja tervitamisega.
Tehtavad ülesanded kirjutan jooksvalt tahvli nurgale.
Tund algab alati püsti seistes ja tervitamisega.
Tehtavad ülesanded kirjutan jooksvalt tahvli nurgale.
E. Sõnavara õppimine. Kuna tegemist on suuremalt osalt juba tuttavate sõnadega, siis tegin tihedama sõnavaratunni. Teemaks emotsioonid, nende sünonüümid ja millised neist on juba oma olemuselt ülivõrdes. Student's book p. 136 ex 3, Workbook p. 20 ex 3, 4, 5
T. Eelmisel nädalal oli teemaks õnnetunne. Arutlus: "Mis teeb Sind õnnelikuks?", Student´s book p. 31 ex 8. Pean selliseid arutlustunde tähtsateks ja tihti väljendan ka oma mõtteid.
Kuulamisharjutus teemal "Kool ja füüsiline liikumine". Student's book p. 32 ex 1, 2 Kuulamisharjutustes õpiti vädete tõesust kontrollima ja detailset infot kuulma.
Grammatikaharjutused jagan mitme päeva peale, et teema saaks kinnistuda. Past simple and present perfect. Student's book p. 32 ex 3. Kordamine: Mis on past simple, mis present perfect?
K. Grammatika Past simple, present perfect. Student's book p. 32 ex 3, 5, Workbook p. 108 grammar, ex 1 Kasutamise harjutamine erinevat tüüpi harjutustes.
Talking about sports (team sports, individual sports) Student's book p. 34 ex 1. Tunni lõpus pärast grammatikat lõõgastuseks vestlusharjutus.
Kodutöö: workbook p. 109 ex 2 harjutus vajab nuputamist.
N. Grammatika: Past simple, present perfect: Workbook p. 21 ex 1, p. 109 ex 2
Kuulamisharjutused teemal sport Student's book p. 34 ex 2, 3. Kuna õpilased on üsna tugevad, lasen teha kahte harjutust korraga, siis peavad rohkem pingutama.
Sõnavara: Väärtused: Student's book p. 34 ex 4
R. Vestlusring "Kuidas teha kooli tervislikumaks?" Harjutavad üksteise kuulamist ja oma mõtete väljendamist; lisaks mõtlevad, kuidas oma kooli paremaks muuta.
Õpik on selline, kus suurema õppetüki lõpus on erinevad testid sõnavara, grammatika, osaoskuste kohta. Need testid on väga hästi üles ehitatud ja annavad hea ülevaate õpilase oskustest. Olemas on ka hea hindamisjuhend. Kahjuks ei ole kirjutamise osas hindamisjuhendit. Seetõttu olin sunnitud selle ise koostama.
Aluseks võtsin prantsuse keele DELFi eksami hindamisjehendi, mille tegin ümber. Seda kasutan ilmselt ka tulevikus ja kohandan vastavalt vajadusele:
Juhendi järgimine: järgib 2p, järgib osalisels 1p, ei järgi 0p
Kirjatöö ülesehitus ja sõnavara sobivus olukorraga: Ülesehitus on korrektne ja sõnavara sobiv 2p, Ülesehituses on vead, sõnavara kohati liiga ametlik või liiga familiaarne 1p, Ülesehitus suvaline (tekst liigendamata, kirja puhul puudub adressaat, lõpetus jne.) sõnavara ei sobi olukorraga 0p
Mõttete on arusaadavus: mõte on selge 4p., üksikud kohad, kus mõtet raske jälgida 3p., mitmed segased kohad 2p., teksti on väga raske mõista 1., Mõistetamatu 0p
Sõnavara: Sõnavara on hea, kasutab uusi sõnu 2p, Kasutab üksikuid valesid sõnu või liigsed kordused 1p., vale sõnavara raskendab tekstist aru saamist 0p.
Õigekiri: Kirjutab õigesti 2p. Mõned kirjavead uuemates sõnades 1p. Rohked kirjavead ka lihtsamates sõnades 0p
Grammatika. Õpitud grammatika on vigadeta 2p. Grammatilised eksimused õpitud osas1p. Grammatilised vead raskendavad teksti mõistmist 0p.
Koolis on punktide alusel hindamisskaala: 50p-74p - hinne 3; 75p-89p - hinne 4; 90p-100p - hinne 5.
Samas ei ole see skaala kohustuslik ja seega sõltub hinne vahel ka õpilasest. Kui ma näen, et õpilane pingutab, töötab tunnis kaasa ja küsib vajadusel abi, mängin "+" ja "-" märkidega. Hinne "4-" julgustab nõrka õpilast tihti ka edaspidi pingutama. .
Rühma tase ja sellega arvestamine
Keeletunnis kohtun õpilastega sageli. Kui hakkan õpetama uut gruppi (suurem osa õpilasi on ainet varem teiste õpetajate all õppinud), lähtun alati kooli ainekavast, eelmise õpetaja kommentaaridest ja hinnangutest.
Uue grupiga kordan varasemalt õpitut sageli igaks juhuks rohkem kui nendega, keda olen pikemalt õpetanud. Siis saan olla kindel, et põhitõed on selged.
Kuigi tööplaan on vajalik, et suuremaid sihte seada, siis on meil lubatud tööplaanist kõrvale kalduda ja programmiga minna kas kiiremini või aeglasemalt, kui see on grupile vajalik, sest keeletunnis ei saa minna edasi, kui mingi osa või oskus pole piisavalt omandatud, sest kõik toetub varem omandatule.
Seega on tuleb aeglase grupiga võtta tempot vahel alla, et hoiduda võimalikest lünkadest, ja minna programmiga kiiremini, kui grupp kiiremini haarab.
Meie programm on hea, sest üks õpik on kasutusel rohkem kui ühe aasta ja kui grupp õpiku läbi saab, võetakse kasutusele järgmine osa. Täpne õpiku vahetuse aeg programmi sees võib grupiti erineda 2-3 kuud. Eesmärk ei ole mitte läbida programmi, vaid see, et õpilane saaks omandatud keeleoskusega elus tulevikus võimalikult hästi hakkama.
Õppija tase ja sellega arvestamine
Õpilase individuaalset taset näitavad erinevad asjad. Kõige lihtsam on vaadata hindeid. Kahjuks on õpilasi, kes pingeolukorras ei suuda keskenduda ja seetõttu võivad hinded olla madalamad kui õpilaste tegelikud teadmised ja oskused. Samas võib alguses tunduda, et vaiksemate ja tagasihoidlikumate õpilaste teadmised on kesisemad kui julgemate ja aktiivsemate õpilaste omad. Niisiis arvestan jooksvalt õpitavate teemade omandamise kontrollimiseks nii hakkama saamist tunnis, hindelisi töid, aga lasen ka õpilastel pöidlamärkidega näidata, kuidas nad ise oma oskusi hindavad ning vajadusel vestlen õpilasega individuaalselt.
Olen viimased paar aastat õpetanud tasemegruppe ja eeskätt nõrgemaid õpilasi. Ise ei ole ma pidanud tasemegruppe koostama, aga olen võtnud üle juba koostatud grupid. Siiski olen mõnel korral soovitanud õpilasel liituda tugevama grupiga, kui olen näinud, et ta on suuteline rohkemaks. Seni on mu hinnangud olnud õiged ja nad saavad hästi hakkama ka tugevamates gruppides.
Tasemegrupi vahetuse soovitamisel olen võtnud arvesse edasijõudmist aines, õpioskusi ja huvi. Tuleb tunnistada, et tihti on viimane neist määravaim.
Tasemegruppides on grupisisene vahe nõrgemate ja tugevate õpilaste vahel väiksem.
Tasemegruppide puhul on väga tähtis motiveerida nõrgema grupi õpilasi, et nad ei tunneks ennast halvasti. Seega on tähtis tunnustada nende pingutust. Olen näinud, kuidas kiitus ja enesekindluse suurendamine teeb vahel imesid.
Haridusliku erivajaduse tuvastamine.
Hariduslik erivajadus ilmneb tihti juba enne kooli, vahel aga esimeses kooliastmes.
Mõnikord ei saa mõni õpilane koolitööga hakkama. Näiteks on raskused lugemise õppimisel või matemaatikas. Samas võib õppeainetega kõik korras olla, aga ilmneb raskusi käitumisega.
Õpi- ja käitumisraskustega õpilaste puhul on palju abi koolipsühholoogist ja tähis on juhtkonna toetus. Kui on põhjust kahtlustada erivajadust, aitab just koolipsühholoog olukorda hinnata ja vajadusel lapevanematega rääkida.
Probleemsete õpilaste puhul on kõige tähtsam oma probleemidest ja kahtlustest rääkida nii koolipsühholoogi kui ka lapsevanematega. Loota, et probleemid iseenesest mööduvad, on ekslik. Isegi, kui õpilasel ei ole erivajadust, siis kooli ja pere koostöös lahenevad probleemid kiiremini.
Probleemsete õpilaste puhul on kõige tähtsam oma probleemidest ja kahtlustest rääkida nii koolipsühholoogi kui ka lapsevanematega. Loota, et probleemid iseenesest mööduvad, on ekslik. Isegi, kui õpilasel ei ole erivajadust, siis kooli ja pere koostöös lahenevad probleemid kiiremini.
Kõige tähtsam on koostöö lapsevanematega. Vahel juhtub, et lapsevanemad ei taha kooli hinnangut omaks võtta. Siis on tähtis, et kõik aineõpetajad, klassijuhataja, abipersonal ja juhtkond töötaksid koos. Tavalisel on võimalik lapsevanemaid veenda abi otsima.
Tavaliselt siiski on lapsevanemad ka ise mures ja tahavad leida lahendusi. Mõnel korral on lapsevanemad pöördunud Rajaleidjasse ja sealt abi saanud. Olen ise näinud tohutut muutust õpilases, kes sai endale tugiisiku.
Olen leidnud, et keeruliste õpilaste puhul on väga tähtis kuulata tugiisiku nõuandeid. Kui tugiisikut ei ole, olen palju vestelnud kas koolipsühholoogi või kogenenumate õpetajatega. Keeruliste õpilastega töötamisest olen ise väga palju õpetamise kohta õppinud.
Kui Rajaleidaja aidata ei saa, siis ka tugipersonali, õpetajate ja pere koostöös on võimalik palju ära teha.
Koolis on kasutusel võrgupõhine päevik Stuudium. Kogu kooli suhtlus käib läbi Stuudiumi. Sealses kalendris on kõik kooli ja klassi üritused.
Klassijuhatajana korraldan vähemalt kord aastas lapsevanemate koosoleku, aga õpilaste vaheliste konfliktide ja klassi käitumisprobleemide puhul olen koosolekuid teinud ka rohkem.
Kord aastas viin läbi ka arenguvestlused.
Nooremate õpilaste puhul olen vestelnud korraga nii lapsevanema kui ka õpilasega. 6-7. klassist alates olen teinud õpilaste ja lapsevanematega vestluse eraldi. Teismeeas võivad õpilaste suhted vanematega halveneda ja nendes vestlustes luban, et kõik räägitu jääb meie vahele. Teismelistega pean tähtsaks häid suhteid, et vajaduse korral nad saaksid mind usaldada ja abi küsida. Sel moel olen saanud infot õpilaste kokkupuute kohta mõnuainetega, saanud parema ülevaate õpilate omavaheliste suhete ja murede kohta. Sellest lähtuvalt olen saanud valida loenguid, koolitusi, muuseumide külastusi jms. Näiteks kohe, kui kuulsin ühelt õpilaselt, et ta teab kedagi, kellel on kokkupuuteid narkootikumidega, küsisin kooli juhtkonnalt soovitusi ja usun, et järgnev kohtumine narkootikumide teemal vähendas nende huvi ja tekitas piisavalt hirmu.
Olen leidnud, et keeruliste õpilaste puhul on väga tähtis kuulata tugiisiku nõuandeid. Kui tugiisikut ei ole, olen palju vestelnud kas koolipsühholoogi või kogenenumate õpetajatega. Keeruliste õpilastega töötamisest olen ise väga palju õpetamise kohta õppinud.
Kui Rajaleidaja aidata ei saa, siis ka tugipersonali, õpetajate ja pere koostöös on võimalik palju ära teha.
Kaasamine
Klassijuhatajana korraldan vähemalt kord aastas lapsevanemate koosoleku, aga õpilaste vaheliste konfliktide ja klassi käitumisprobleemide puhul olen koosolekuid teinud ka rohkem.
Kord aastas viin läbi ka arenguvestlused.
Nooremate õpilaste puhul olen vestelnud korraga nii lapsevanema kui ka õpilasega. 6-7. klassist alates olen teinud õpilaste ja lapsevanematega vestluse eraldi. Teismeeas võivad õpilaste suhted vanematega halveneda ja nendes vestlustes luban, et kõik räägitu jääb meie vahele. Teismelistega pean tähtsaks häid suhteid, et vajaduse korral nad saaksid mind usaldada ja abi küsida. Sel moel olen saanud infot õpilaste kokkupuute kohta mõnuainetega, saanud parema ülevaate õpilate omavaheliste suhete ja murede kohta. Sellest lähtuvalt olen saanud valida loenguid, koolitusi, muuseumide külastusi jms. Näiteks kohe, kui kuulsin ühelt õpilaselt, et ta teab kedagi, kellel on kokkupuuteid narkootikumidega, küsisin kooli juhtkonnalt soovitusi ja usun, et järgnev kohtumine narkootikumide teemal vähendas nende huvi ja tekitas piisavalt hirmu.
Comments
Post a Comment