Mari Loit õpetaja kutse taotlemine

Haridusliku erivajaduse mõiste on lai. Hariduslikuks erivajaduseks võib pidada kõiki, kellel on raske teiste õpilastega samas rütmis, ruumis või meetodil õppida. Erivajaduse tuvastamiseks ei piisa vaid õppeaine omandamiskiiruse jälgimine. Tähtis on mõista probleemide põhjust. Mul on olnud algkoolis ühes grupis kaks õpilast, kellel olid kirjalikud tööd rasked. Suuliselt olid mõlemad tublid. Kohe alguses kahtlustasin ühe õpilase puhul logopeedilist probleemi, sest ta eksis palju sulghäälikutega (pehme-kõva). Klassijuhataja tunnistas, et ka temal on samad kahtlused. Kool pakkus õpiabi. Õpiabi õpetaja täheldas lisaks keskendumisraskusi. Niisiis oli kahtlustada nii vähest kodust tuge kui ka logopeedilist probleemi.  Sellel õpilasel olid tihti tegemata ka kodutööd. Vestluses lapsega selgus, et tihti ta hakab õppima alles õhtul hilja, kui vanemad koju jõuavad. Kahjuks selle lapse vanemad ei soovinud tollal pöörduda Rajaleidjasse väites, et laps peab lihtsalt rohkem õp...

Inglise keele ainekava, tööplaan ja tunnikava Tallinna Toomkoolis Õpi-ja õpetamistegevuse aluseks on riiklik õppekava, sellest lähtuvalt valitud õppematerjalid, kooli ainekava, kooli aastaplaan, sellest lähtuvalt üle vaadatud tööplaan ja tunniplaan. Kooli aastaplaan pannakse paika enne kooliaasta algust. Inglise keele jaoks on koolis olemas töökava, mille on koostanud õpetajad üheskoos ja mis lähtub ka kooli traditsioonidest (võõrkeeltenädala tähistamine, riiklikud tähtpäevad ja kristlikud pühad). Kui me üheskoos leiame, et seda saab muuta paremaks, muudame seda üheskoos. Iga õpetaja teeb oma tunnikavad ise. Keeletunnis on ainete lõimimine iseenesest mõistetav. Ingliskeelse maailma kultuuri, geograafia ja ajalooga tutvumine ongi ju ainetevaheline lõimimine. Kui ma tean, mida nad on varem vastavates tundides õppinud, üritan neile varem õpitut meenutada. Kui nad aga veel ei ole keeletunnis käsitletavate teemadega kohtunud, märgin, et hiljem kuulevad nad neist teemadest...

Täiskohaga õpetaja ja kolme lapse emana olen pidanud kahjuks peatama õpingud pedagoogika magistriõppes, mida küll alustasin, aga kahjuks ei saanud Tallinna Ülikoolis jätkata ilma, et pere või töö poleks liigselt kannatanud. Samas usun, et just põhjalikud ja asjakohased uuringud on pedagoogika arendamiseks vajalikud. Seega olen vastanud pea kõigile küsitlustele, mis mulle on saadetud. Näiteks: Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Õpetajauuring 2019 Praxise IKT hariduse uuring 2016 Kalle Peter Limit'i magistritöö küsitlus õpetajate mentorluse kohta kristlikes koolides 2018 HITSA IKT uuringud 2017 Ka meie kool toetab väga haridusuuringuid ja kõik kooli vastava vanuse õpilased on osalenud uuringutes. Küberpähkel 2018 Tallinna Toomkool on noor kool ja seega ka alles arengufaasis. Ise olen aidanud koostöös vene keele õpetajaga koostada kooli 3. võõrkeele ainekava: http://media.voog.com/0000/0031/1215/files/9-Voorkeeled-2017.pdf Varem koostasin Pärnu Sütevaka Humanita...

Nimi: Mari Loit Sünniaeg ja -koht: 29.09.1982, Tallinn Aadress: Videviku 29-17, Tallinn 10139 Telefon: 55524643 E-post:  kartulimardikas@gmail.com Haridus:  2000-2007  Tartu Üliko ol, p rantsuse keel ja kirjandus, bakalaureuse kraad    (Tunnistus lisas) 2003-2004 Erasmus programm Université Paris XIII 1997-2000 Tallinna Prantususe Lütseum   1989-2007   Tallinna Inglise Kolledž (varem Tallinna 7. keskkool)          Täiendkoolitus:  2018  SA Kiusamisvaba Kool:  KiVa stardikoolitus koolide KiVa-meeskondadele 2018 HITSA:  Tuleviku õpetaja: Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul 2018 Eesti Punane Rist: 16-tunnine esmaabikoolitus 2017 EELK Perekeskus: Positiivse ja vägivallavaba vanemluse toetamine läbi kooli 2009  Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus: P rantsuse keele riigieksami suulise osa läbiviimine ja hindamine 2008 Merlecons ja Ko OÜ: Arenguvestluse läbiv...

Õpetamine koosneb erinevatest nippidest ja oskustest hoida klassis korda ja neid suunata. Usun, et kuigi õpetajatöös on väga tähtis sisemine soov selleks tööks ning kõige tähtsam osa on kogemustel, siis väga palju saab õpetajatöös õppida teistelt õpetajatelt.  Toetan väga seda, kui õpetajad külastavad üksteise tunde. Õpetajal ei ole tihti aega oma igapäevatöö analüüsimiseks, aga teist õpetajat jälgides tekib alati seoseid oma tundidega ja tihti saab midagi kõrva taha panna.  Ka see õpetaja, kelle tundi vaadatakse, mõtleb tunnis rohkem sellele, kuidas tema töö kõrvalt paistab. Loomulikult eeldab see õpetajatevahelist suurt usaldust. Külaline peaks olema oma tagasisides delikaatne ja keskenduma positiivsele ning mõnele soovitusele, mitte teise õpetaja vigadele. Õpilasi saab suunata vaid koostööd tehes. Kõige tavalisemad on vestlused kolleegidega, kus üheskoos üritatakse leida lahendusi probleemsetele olukordadele  või mõelda, kuidas õpilasi suunata, vaadat...

Arvestamine õppija erivajadutega Klassi ees seistes ei tohi unustada, et tegelikult ei õpeta me ju mitte klassi, vaid õpilasi.  Kui tundi ette valmistades peab õpetaja lähtuma grupi keskmisest tasemest, siis sageli on gruppides õpilasi, kellele see keskmine tempo on kas liiga kiire või liiga aeglane. Nõrgemad õpilased vajavad tihti individuaalset lähenemist. Olen leidnud, et kui vanematel õpilastel jääb tihti vajaka valmisolekust pingutada, siis noorematel õpilastel (1. kooliaste) tasub arendada õpioskusi. Näiteks näitan erinevaid mooduseid, kuidas lihtsustada sõnade õppimist. Siinkohal tasub vaadata õpilase õpistiili, sest mõnel toetab õppimist rohkem läbikirjutamine, mõni õpilane tahab endale sõnu tähthaaval ette lugeda, vahel aitab muude seoste otsimine, võrdlemine teiste sarnaste sõnadega. Need oskused jäävad õpilasele kogu eluks, ja on seega kõige tähtsamad. Olen leinud, et sellest on rohkem abi kui palvest lapsevanematele oma last toetada. Nõrgemate õpilastega ole...