Mari Loit õpetaja kutse taotlemine

Inglise keele ainekava, tööplaan ja tunnikava Tallinna Toomkoolis Õpi-ja õpetamistegevuse aluseks on riiklik õppekava, sellest lähtuvalt valitud õppematerjalid, kooli ainekava, kooli aastaplaan, sellest lähtuvalt üle vaadatud tööplaan ja tunniplaan. Kooli aastaplaan pannakse paika enne kooliaasta algust. Inglise keele jaoks on koolis olemas töökava, mille on koostanud õpetajad üheskoos ja mis lähtub ka kooli traditsioonidest (võõrkeeltenädala tähistamine, riiklikud tähtpäevad ja kristlikud pühad). Kui me üheskoos leiame, et seda saab muuta paremaks, muudame seda üheskoos. Iga õpetaja teeb oma tunnikavad ise. Keeletunnis on ainete lõimimine iseenesest mõistetav. Ingliskeelse maailma kultuuri, geograafia ja ajalooga tutvumine ongi ju ainetevaheline lõimimine. Kui ma tean, mida nad on varem vastavates tundides õppinud, üritan neile varem õpitut meenutada. Kui nad aga veel ei ole keeletunnis käsitletavate teemadega kohtunud, märgin, et hiljem kuulevad nad neist teemadest...

Täiskohaga õpetaja ja kolme lapse emana olen pidanud kahjuks peatama õpingud pedagoogika magistriõppes, mida küll alustasin, aga kahjuks ei saanud Tallinna Ülikoolis jätkata ilma, et pere või töö poleks liigselt kannatanud. Samas usun, et just põhjalikud ja asjakohased uuringud on pedagoogika arendamiseks vajalikud. Seega olen vastanud pea kõigile küsitlustele, mis mulle on saadetud. Näiteks: Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Õpetajauuring 2019 Praxise IKT hariduse uuring 2016 Kalle Peter Limit'i magistritöö küsitlus õpetajate mentorluse kohta kristlikes koolides 2018 HITSA IKT uuringud 2017 Ka meie kool toetab väga haridusuuringuid ja kõik kooli vastava vanuse õpilased on osalenud uuringutes. Küberpähkel 2018 Tallinna Toomkool on noor kool ja seega ka alles arengufaasis. Ise olen aidanud koostöös vene keele õpetajaga koostada kooli 3. võõrkeele ainekava: http://media.voog.com/0000/0031/1215/files/9-Voorkeeled-2017.pdf Varem koostasin Pärnu Sütevaka Humanita...

Nimi: Mari Loit Sünniaeg ja -koht: 29.09.1982, Tallinn Aadress: Videviku 29-17, Tallinn 10139 Telefon: 55524643 E-post:  kartulimardikas@gmail.com Haridus:  2000-2007  Tartu Üliko ol, p rantsuse keel ja kirjandus, bakalaureuse kraad    (Tunnistus lisas) 2003-2004 Erasmus programm Université Paris XIII 1997-2000 Tallinna Prantususe Lütseum   1989-2007   Tallinna Inglise Kolledž (varem Tallinna 7. keskkool)          Täiendkoolitus:  2018  SA Kiusamisvaba Kool:  KiVa stardikoolitus koolide KiVa-meeskondadele 2018 HITSA:  Tuleviku õpetaja: Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul 2018 Eesti Punane Rist: 16-tunnine esmaabikoolitus 2017 EELK Perekeskus: Positiivse ja vägivallavaba vanemluse toetamine läbi kooli 2009  Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus: P rantsuse keele riigieksami suulise osa läbiviimine ja hindamine 2008 Merlecons ja Ko OÜ: Arenguvestluse läbiv...

Õpetamine koosneb erinevatest nippidest ja oskustest hoida klassis korda ja neid suunata. Usun, et kuigi õpetajatöös on väga tähtis sisemine soov selleks tööks ning kõige tähtsam osa on kogemustel, siis väga palju saab õpetajatöös õppida teistelt õpetajatelt.  Toetan väga seda, kui õpetajad külastavad üksteise tunde. Õpetajal ei ole tihti aega oma igapäevatöö analüüsimiseks, aga teist õpetajat jälgides tekib alati seoseid oma tundidega ja tihti saab midagi kõrva taha panna.  Ka see õpetaja, kelle tundi vaadatakse, mõtleb tunnis rohkem sellele, kuidas tema töö kõrvalt paistab. Loomulikult eeldab see õpetajatevahelist suurt usaldust. Külaline peaks olema oma tagasisides delikaatne ja keskenduma positiivsele ning mõnele soovitusele, mitte teise õpetaja vigadele. Õpilasi saab suunata vaid koostööd tehes. Kõige tavalisemad on vestlused kolleegidega, kus üheskoos üritatakse leida lahendusi probleemsetele olukordadele  või mõelda, kuidas õpilasi suunata, vaadat...

Arvestamine õppija erivajadutega Klassi ees seistes ei tohi unustada, et tegelikult ei õpeta me ju mitte klassi, vaid õpilasi.  Kui tundi ette valmistades peab õpetaja lähtuma grupi keskmisest tasemest, siis sageli on gruppides õpilasi, kellele see keskmine tempo on kas liiga kiire või liiga aeglane. Nõrgemad õpilased vajavad tihti individuaalset lähenemist. Olen leidnud, et kui vanematel õpilastel jääb tihti vajaka valmisolekust pingutada, siis noorematel õpilastel (1. kooliaste) tasub arendada õpioskusi. Näiteks näitan erinevaid mooduseid, kuidas lihtsustada sõnade õppimist. Siinkohal tasub vaadata õpilase õpistiili, sest mõnel toetab õppimist rohkem läbikirjutamine, mõni õpilane tahab endale sõnu tähthaaval ette lugeda, vahel aitab muude seoste otsimine, võrdlemine teiste sarnaste sõnadega. Need oskused jäävad õpilasele kogu eluks, ja on seega kõige tähtsamad. Olen leinud, et sellest on rohkem abi kui palvest lapsevanematele oma last toetada. Nõrgemate õpilastega ole...

Õpetajatöö eesmärk Õpetaja õpetatab koolis konkreetset ainet/aineid. Samas on õpetajatöö palju laiem kui vaid oma aine andmine. Me ei tohi unustada, et me õpetame tegelikult tulevasi töötajaid, firmajuhte, arste, lapsevanemaid, poliitikuid ja üldisemalt kodanikke. Kui öeldake, et noored on meie tulevik, siis õpetajad kasvatavadki seda tulevikku. Tegelikult peaksid lapsi kasvatama lapsevanemad, ja tavaliselt nii ongi. Samas tuleb tunnistada, et tihti on noored koolis vähemalt kolmandiku oma ärkvelolnud ajast. Peame tunnistama, et ka selle aja vajavad nad mitte vaid õpetust vaid ka kasvatust, hoolimist, tähelepanu. Seda peavad just õpetajad pakkuma. Kahjuks näeme ka, et mõned lapsevanemad hoolitsevad küll laste füüsiliste vajaduste eest, aga nad on vähe kodus ja siis jääb ka aega lastele vä he. Tihti nad ei näegi kodus probleeme, mis on ilmsed koolis. Siis minu südametunnistus ei luba öelda, et kodu peab kasvatama, sest ka mina vastutan nende õpilaste valmisoleku eest tulev...

Füüsiline õpikeskkond Õpetanud olen eeskätt koolides, kus igal klassil on oma klassiruum. Oma ruum annab õpilastele võimaluse tunda ennast kodusemalt. Olen lubanud õpilastel tuua sinna diivan, kus ennast vahetunnis mõnusalt tunda ja hoida klassis veekeedukannu, kruuse ja teepakke.  Pidevalt ühes ruumis olemine on probleem, kui õpilaste omavahelised suhted on halvad või õpilased ei kasuta saadud vabadust vastutustundlikult. Näiteks olen pidanud eemaldama klassist kühvli ja harja, sest õpilased hakkasid neid klassis loopima ja nendega vehkima ohustades sellega kaasõpilasi. Sel puhul on olnud individuaalsetest vestlustest rohkem kasu kui klassi koosolekutest, sest üheskoos vahel suhtlemis-ja käitumisprobleemid võimenduvad, aga ükshaaval ollakse tagasihoidlikumad ja rohkem altid oma tegevust ja tagajärgi analüüsima. Klassi paigutus sõltub eesmärgist. U-kujuline paigutus toetab suhtlemist ja oma mõtete väljendamist vaikses ja tagasihoidlikus klassis. Samuti vähendab see tunn...

Tallinna Toomkoolis hakkasin tööle 2016. aastal, tulles tagasi Iisraelist. Kuigi olen prantsuse filoloog ja varem õpetasin just prantsuse keelt (2005-2009 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis), siis pakuti Miikaeli Ühendusest mulle inglise keele õpetaja kohta Tallinna Toomkoolis. Olen kogu oma teadliku elu inglise keelt õppinud ja rääkinud. Pakkumine oli huvitav, sest võimaldas ennast arendada ka inglise keele suunal. Olen leidnud, et õpetamine on omamoodi anne. Kuigi õpetaja peaks teadma oma eriala suurepäraselt, siis pean kõige tähtsamaks õpetamises siiski oskust õpilasi suunata, neid mõista ja oma ainet  vajadusel väga lihtsalt ja arusaadavalt selgitada.  Õpetajana olen ka leidnud, et me ei tea kunagi piisavalt. Seega peame alati juurde õppima.  Õpetajana sõnastasin juba mitu aastat tagasi oma eesmärgi: "Olen oma tööga hakkama saanud, kui see, mida nad tunnis on õppinud aitab neid tulevases elus." Selles lauses ei ole viidet ainele, mida õpetan. Nimelt o...